Sunday, November 11, 2007

Nädalatagasivahetus ehk "Vabandust"

Tänasest blogis räägin ma siis Kahest päevast, sest eile jäi kirjutamine ära, sest ma olin Keni pool.
Anyway, laupäev algas uniselt, natuke kohendasin laulusõnu mis me pidime bändikasse viima ja proovisin võimalikult vaikselt kidravõimud välja viia. Muidugi oli mu kassil ka väike vedamine vaadates, et ma oleks peaaegu tema peale 20 kilose võimu peale pannud. Laps peab suuremaks kasvama. Ma isegi panin valmis meie supertranspordi, millega me pidime neid muusikakooli toimetama, milleks olid rulad, te kindlasti mõtlete, kus imekohast ma need välja võlusin, vot selleks on väike vihje, minge oma keldrisse ja uurige mida sealt kõike leida võib. Kahju, et ma seda vihast immmmigranti pole üles leidnud. Eks tal ole juba ammusest ajast igav.
Kuid siis kui jõudis Madis kohale, tõi ta natukene rohkem arenenuma transpordivahendi, nimelt auto. Panime siis kõik vajaliku autosse, ja sõitsime 100 meetrit edasi, kus oli muusikakool. Saime ka lõpuks klassi, ja siis oli aeg minna lauluklassi, kus pidime vedama ühte 15 kilost kõlarit 2 korrust alla keldrisse ja kui see sai tehtud, pidime me vedama 20 000 kroonist 20 kilost pulti alla, mille mahapillamine võis minna tulusaks, seega me olime ettevaatlikud ja teleportisime selle alla.
All minnes tuli meile vastu Saskia [Ja Saskia, palun ära pea pikka viha, selle asjaga millest me õhtul rääkisime, tõesti palun vabandust, aga see pidi nii minema]
kes meid tervitas ja siis tegime bändikat. Bändikas läbi oli kojuminek, kus oli plaanis lugeda "Vürst Gabrieli" Kuid ma suutsin lugeda 5 lehte kuni ma unetusest magama jäin. Jama värk.
Ärkasin just õigel ajal et minna laulukoori, nagu tavaliseltm, hilines Paas 10 minti. Jeee.
Laulukoor oli "Somewhat" tore, kus mul oli hirmus tahtmine veel magada, nagu enamus sealolijatest. Kui see lõppes pani Paas oma Super-Sünget lugu klaveril, kuriloom. Sai ka lõpuks minema kodu poole, kus ma jõudsin ruttu süüa, kuni oli minek noortekale.
Sinna ka kohale jõudel toimus noortekas kiiresti, kui see sai läbi vestlesime me Keniga bändist ja uuest loost, kuni tuli Hanna, kellega me rääkisime ninjadest. Hanna on juba nii osav, et ta on juba tapnud ühe ninja. Vot sulle. Niikaua tutvus Paas Jaanusega kellele ta pärast demonstreeris oma katkiste õhupallide koristamisvõimet. Lõpuks oli veel seal alles Mina, Hanna, Indrek, Ken ja Keni ja Hanna kujutletav Hiiglasest sõber. Vestlesime seal igasugustest Random-teemadest kuni tuli jälle Andrei teema, kus jälle hakkas pihta see "Lahku metsasarvest, Pill." Jutt. Kuigi nad on mulle seda õelnud korduvalt(Arvatavasti 93432 korda) pole mu loll pea ikka veel õppust võtnud.
Ja siis juhtus selline nali, et keegi oli Hannale õelnud, et minul ja Kaidi Turmannnnnil on suhe, nagu mis kamm on? Nii need kuulujutud levivadki.
Kuid siis oli aeg minna, ninjadel oli juba kõrini kardinate taga peitmisest ja tahtsid pidu panna.
Siis tuli jälle otsus minne Keni poole, kui pakkumine vastu võetud ja ninjadele joogid ostetud, oli minek Keni poole, kus Ken tutvustas mulle oma kurikuulset kidrakraami ja 5-keelset kidra.
Edasi toimus suur konflikt msnis, millest ma ei hakka preagu rääkima, sellest räägivad niikuinii varsti kurjad keeled.
Eriti palju ei tule rohkem meelde mida me veel õhtul tegime, peale, peale, eee, magamise.


PÄEV 2 [PÜHÜHÜHAPÄEV]

Algas päev siis äratusega, milleks oli, hääletu telefon, kuid see mind ei heidutanud ja ma jäin magama, ainult selleks, et meid 20 minuti pärast ärataks Keni ema. Toimus isadepäevaõnnitlus, ja hommikusöögi söömine. Peale seda näitas Ken mulle oma imelisi oskusi, mängides The Dark Eternal Night'i kidra peal, kui sai ka see vaadatud oli minek kodu poole, Keni läks oma perega vist kirikusse ja nad viskasid mind kusagil Tuljaku juures maha, sain natuke haiget, aga panin arterjaalsetele verejooksudele paar teelehte peale ja olingi jälle korras. Ostsin tuljakust isadepäevakingi ja toimus minek koju, kodus sai kingid üle antud ja siis hakkasin ma lugema "Vürst Gabrieli" umbes 4 tundi, ja siis tulin arvutisse, ja hakkas blogikirjutamine, ja arvutis failidesorimine, kus ma leidsin selle kurikuulsa pildi, selline tore naerukas on seal mul, see Vikat mu kõrval on natuke pahur, eks ta pole ammu teritamist saanud.


Kuid nüüd on juba õhtu, ja kirutan oma blogi suht varasel ajal, sest vot näed, TRIINUL ei ole oma läpakat kaasas ja ta tuleb siis arvutisse varsti. Nüüd ma hakkan siis Muusikareferaati tegema.
Ja loodan, et Saskia ka saab üle. Vabandust korra veel.



PS. Tähenärijatele, head isadepäeva, isegi kui teil pole lapsi, on teil tähed. Jee

No comments: