Some words to summarise: golden shit
Põhjalikkus on võti. Igatahes. Elu siin sovhoosides on muutumas, midagi ISEGI toimub. Ehitatakse lumelinna, tehakse muusikat ning saadakse aeg-ajalt peksa. Mida rohkem veel tahta?
Ano räägiks siis enda tegevustest ka siis veidi.. Viimase kuu jooksul olen teind päris palju huvitavat.
Keldrisessioonist.
Oli mingi nädal või 2 tagasi kus ma sattusin prooviruumi koos kohaliku kidramehega, nimeks poisil siis Kenn. Oli plaanis lihtsalt pisike jämm teha, kuid noh, sellest hakkas midagi muud välja arema. And it wasn't buttsex. Põhimõtteliselt hakkasime me lindistama seal üht sellist no, ilusat lugu. From scratch. Kuhu lõpuks sai lisatud bass, trummid, vokk ning ka meie unetus. Põhiliselt me elasime seal mingi 3 ööd, taludes nälga jm tegureid mis tulevad ette kui istuda mingis niiskes keldris 3 ööd. Lugu kusjuures pole siiamaani valmis. Rääkimata sellest, et kuidas minu unegraafik siiamaani perses on. Pictures BELOW, aga sinna te veel ei lähe, kuna te raisk loete selle teksti KÕIK lõpuni.
Metallicast.
Holy sh.. i mean, shoulder. Metallica. Metallica. Metallica.
Yes, Metallica.
Raisad tulevad Eestisse, ehk siis minek on lausa kohustuslik. Kuigi, ma oleks neid suht igal juhul näind. Backstory siis. Vennad pidi esinema 2el järjestikusel päeval Riias. [17. ning 18. aprill] Mul olid ostetud seisukohad mille üle ma üdini õnnelik olin. Mis oleks veel lahedam kui trippida bändiga Lätti, koht kus kõik vaesed, et näha maailma kõvemat bändi. Ano veidi segadusse ajas siis kui igal pool oli kirjas, et Metallica tuleb Eestisse. Ja veel 18dal, päeval mil see pidi lätis olema. No sai siis netis surfatud ning teada saadud mis kamm on ja mida tuleb teha selles olukorras. Pidin siis minema pileteid ümber vahetama.
Oli reede hommik, kooli ei läind, sest eks mingite osside ees üles-alla hüppamine on tähtsam kui haridus. Sõit sõit sõit linna, mis sinna minna :) Anyway jõudsin linna ning proovisin mitte jääpurikaga piki pead saada. See oleks, jama. Jõudsin sinna SOLARIS keskusse ning ropendasin veidi kui ma seda ülipikka järjekorda nägin. Võtsin postisiooni sisse ning seisin siis seal mingi 45 minti. Lõpuks kui mingi 20-30 inimest olid rõõmsalt oma pileteid kaamerameeste ninade all ära vehkind, jõudsin pärale. See tsikk rääkis seal nii vaikselt ja ega see cm paksune turvaklaas ka ei aidanud minu kuulmist mis on niigi perses. Anyway ta ültes mulle, et ma pean minema BDG kontorisse. Ehk siis ma seisin seal niisama. Trenn, no missa teed. Anyway. Kontoris mis asus 5dal korrusel sain ma oma pileti lõpuks lisatasu makstes ära treidida. Nice. I wuz häpi. Pidin nüüd vaid Madist ootama. Kuid mul oli mingi tund aega aega. Wut do? Võtsin kätte parmu rolli. Isutsin Solarise kollasesse tugitooli, sõin paar kodus valmistatud võileiba(Kuna ma hetkel tänu Tallicale nii rott) ning suutsin tugitooli magama jääda. Selline mõnus 45min dream-session. Ärkasin kui mingi naine mulle helistas ja pakkus mulle kokaraamatut. Mkei
Pärast kõike seda läksime Monika maa-alusesse korterisse ning jagasime aegunud jõulukinke.
Ahjaa, mu tuba on nagu sitamaja. Olgu, enough
Viiskas
Meie energy-packid, mida oli vähe
Demonsteerin kuidas pannkooki õigesti hoida.
Satisfaction
The Manager
The Rock..
The Roll..
The Fag
I wuz on delfi.
And again.
Boom
No comments:
Post a Comment